3,5h põllu peal kükitamist ja istutamist ning tänane tööpäev läbi saigi. Maa oli liiga "mokraja" (õpin vene keelt), oli liiga märg, ja traktor seal sõita ei saanud. Nii pidimegi kasti kätte võtma ja pooleldi roomama vagusid mööda.

Teine asi mis metsa poole läks, oli rehvi lõhkemine teel linna. Oleks vist Janno ja Birgit ise ka saanud vahetatud selle, aga õnneks siiski peatusid paari minuti jooksul kohalikud karvased ja tegid kiirelt korda kõik. Nüüd kui palka saame, on jälle midagi, millele raha kulutada - uus varurehv osta :)

Nägime elusaid känguruid

11h tööpäevi tehes oleme päevas istutanud peaaegu 20 000 taime

2. pikem tööpäev. Juba parem. Ilmselt oli asi ka selles et 4h une asemel magasin see ö 8h ja töölt tulles ei olnudki täielikku laibatunnet.Olime juba osavamad istutajad ka.
Eile helistas veel eesltane Siim, kes Liisu käest mu numbi sai ja elab samuti Stanthorpes. Pidime täna kindlasti välja minema, aga tuleb vist see nädalavahetus vahele jätta. Homme vaja jälle 11h rassida :D Eks me näe. Aga tore, et siin mõttetus linnas eestlasi ka leidub.

Esimene pikem tööpäev üle elatud. 11 h möllasime kokku ja kogu kupatus oli vägaväga väsitav.

4.30. ajasime ennast üles, et süüa teha ja 5.30 suundusime farmi poole. Kuna olin öösel ainult 4h maganud, venis päev täna kohutavat moodi ja otsa ei paistnud kuskilt tulevat. Tempo oli koguaeg peal ja puhata sai sekundiks ainult vao lõpus.

Pikemalt kirjutavad töökirjeldusest kindlasti B&A (koaalamaalad.blogspot.com).

Riided ja jalatsid on sopakäkid ja uni rõhub kohutavat moodi peale. Söögiga läks õnneks täna – karavaniklubi „pensionärid“ korraldasid täna söömaorgiat ja saime sellest meiegi osa. Kõik oli väga hea.

Anniga võtame päikest.

Karavan nr 4 ja 5

Meie karavani tüdrukud ja naaber Janno, kes saabus ka meie sekka paar päeva tagasi, käisime täna uues farmis tööl. Istutasime taimi, paprikaid. Töö iseenesest hetkel veel lõbus, sest huumor oli lahutamatu osa meie vagude vahel. 2 traktorit, 2 istutajat, 2 korrigeerijat. Istusime Birksiga siis traktori taha toolidele ja nii me igasse auku paprikataime toppisimegi. Okei, igaühte mitte, sest vahepeal läks tempo kiiremaks ja Janno pidi tühjad kohad meie selja taga ise ära täitma. Aga tunnipalgaga töö ja oleme rahul. Selle nädala lõpuni käime igapäev tööl ja eks näeb mis järgmine nädal saama hakkab.
Uus poiss Janno on B&A sõber, räägib ilmselgelt liiga palju, aga tänu temale möödus tänane 3h tööpäev naerukrampides.

Eile kutsus naaberkaravani mees meid lõkke äärde ja nii istusime mitu tundi. Õpiti eesti keelt, kiruti kellegi tüdruksõpra ja muljetati niisama. Leppisime ka kokku, et laupäeval lähme kõik koos välja, aga see plaan jääb nüüd katki, kuna selgus täna, et oleme terve nädalavahetuse tööl.


Ja meie aadress on: 
Sommerville Valley TP
PO BOX 260
Stanthorpe QLD
4380
AUSTRALIA. 
Kes kirjutada soovib.

Kui...

Kui me rikkaks saame siis :

*ostame omale kallimat šokolaadi
*ostame uued raseerijad
*ostame woolworthsi homebrandi asemel paremat kraami
*ostame cd plaate, et autosse ka Eesti muusikat saaks
*ostame kummikud
*ostame Macis 50 sendise jäätise asemel parema jäätise (kuigi rikkaks saades me enam Maci tasuta netti luuramas ei käi, sest siis maksame juba oma karavanipargis neti eest)


Ja kui me tõesti väga rikkaks juba saame siis räägime suurematest plaanidest. Need oleme hetkel seljataha jätnud.

Ei olnud meie päev - 17. okt

1. Mul kukkus telefon maha. Hakkas ennast iga paari minuti tagant välja lülitama.
2. Annil kukkus kaamera maha. Lääts on paigast ära.
3. Natalie sai trahvi. Keeras parkimiskohale üle pideva joone, 180$.

One big happy family

Meil siin väike oma perekond – mina, Anni, Birks, Julia, Natalia. Lühikese ajaga oleme saanud väga headeks sõpradeks. Ootame nüüd perele lisakasvu Liisu ja Janno näol. Kui töö OK, siis kohe tulek siia.

Öö veetsime kolmekesi ühes voodis magades. Anni keskel, me Birksiga äärtes, spoonisime. Hea soe oli, lõpuks ometi. Sujuva koostööna vahetasime keset ööd kõik koos külge ja spoonimine jätkus.

Hommikuund segas mingi kahtlane lind, kes mööda katust kimas. Ajasime siis kargu alla ja nautisime pool päeva ilma. Õnneks on hetkeseisuga vihm lõppenud. Saime ka soojendi omale tuppa; happy day.

Ööd on meil külmad...

Õhtul filmi vaatasime, siis toas oli nii külm, et hingeaur oli kõigil näha.

Uus elukoht

Algas kõik sellega, et hommikul kui üles ärkasime, et koristama asuda, oli tädi juba kõik ise ära teind ja meil jäi üle ainult oma hommikusööki nautida. Panime oma kodinad jälle autosse, grupikalli pubi omanikega ja suundusime Stanthorpe. Soovitati meile, et minge workforce büroosse, et nemad oskavad aidata tööd leida. Sealt oli nii palju abi, et tööd hakkab kogunema võibolla järgmise nädala jooksul ja anname teile teada. Samuti saime ära täita mõned complaint letters'id meie eelnevate hostelite kohta. Kirjutasime üles kõik jama mis meile tehtud on :D. Mõte selles, et üritatakse neid hosteleid kinni panna.

Tööbüroost lahkusime, läksime Woolsworthi toidukasse ja plaanisime öö autos veeta, kuna rahad läbi. Seal leidsime stendi pealt kuulutuse, et otsitakse backpackereid farmi tööle. Anni siis helistas neile.

Tulemus on see, et saame tasuta ööbida karavanis, kuni tööle saame. Töö peaks algama järgmine nädal, sest praegu ilmad väga halvad ja niivõinaa on hetkel nädalavahetus ja mitte tööpäev.

Teekond karavanide juurde oli..huvitav. Kell oli u 9, väljas pime. Vihma sadas nii ulmeliselt palju, et sõita peaaegu ei näinudki. Tee peale oli ka suuremat sorti puu langend. Muidugi sõitsime me alguses õigest teeotsast mööda ja nii me poole h tripi asemel sõitsimegi kokku ~2h. Mitmeid olukordi oli, kus meil tagaistujatel süda seisma pidi jääma kui auto suurte veeloikude tõttu vingerdama hakkas. Aga ellu jäime jällegi.

Öö karavanis... Jõhkralt külm oli. Meie aken loperdas koguaeg kinni-lahti ja tunne oli selline nagu oleks terve keha jääs. Tekki mul ka pmst pole niiet selga läks kolm paari riideid ja 2 paari sokke + peale Anni tekk kus all me kahekesi magasime. Esimene öö edukalt üle elatud. Magamiskotti osta enne uut nädalat ei saa, sest kõik kohad kinni lihtsalt:D.

Leviauke on ka palju niiet helistada tahame, siis peab õigesse kohta sattuma.

Ootame nüüd tööaega. Karavani pargi omanikud on ka Euroopast, mees Hollandist, naine Tšehhist - EUROOPA! Austraallased on meid ainult lohku tõmmanud. Inimesi hakkab ka sinna järjest juurde tulema: Liisu Sydneyst, B&A sõber Janno Perthist + inimesi mujalt. Tore :)

Vallandamine = aitäh, saangi minema siit kohast

Minu ja veel mitme tüdruku jaoks on siis selleks korraks "thinning" (virsikupuud, harvendad vilju, et need liiga tihedalt ei kasvaks) läbi. Mis pole üldsegi halb, sest töö oli ilmselgelt äraelamiseks liigne enesetapp. Kui suure rabamisega ei teeni isegi nädala rendi raha kokku, on midagi ikka väga mäda. 

Kuna minul enam tööd ei olnud, jäin ma siiski hostelile võlgu rendiraha. (kuigi minu arvutuste kohaselt peaksid nemad mulle siiski midagi maksma, sest hakkisin piisavalt puid. aga neil olid teised andmed, need "õiged" andmed). Seda ma aga maksta ei kavatsenud ja läksin lihtsalt minema. Koos soome tüdrukutega suundusime  venelase Natalia autoga McDonaldsisse plaane tegema.
Vahetult enne minu äraminekut otsustasid Anni,Birks ja venelased, et nemad ei kavatse ka sinna hostelisse enam jääda sest iga nädalaga läheb võlg järjest suuremaks, kuna ei teenita ju isegi rendiraha kokku. Nii nad siis vaaritasidki toiduvaru valmis, sest ei teadnud mis nüüd saama hakkab. Kokku tegid, kui ma ei eksi, üle 20 muna, kana, riisi, hakkliha.. Ühesõnaga toitu meil palju :D.
Kui nad oma kohvritega siis väljuma hakkasid, küsis manager, et kas lahkute ja millal mulle öelda kavatsesite. Anni siis ütles et "noh, nüüd ütleme, me lahkume". Rendiraha juttu ei hakanud ta neile üldse rääkima, ütles lihtsalt: "Just go!". Nice work, ladies :D

Vallandatud soome tüdruk ja tema sõbrannad läksid esimese bussi peale mis Stanthorpest läbi sõitis. Buss sõidab Brisbane'i. Vallandatud rootsi tüdrukud ööbivad hetkel pubi majutuses; samas kohas kus meiegi.

Kuna Stanthorpes leidub ka häid inimesi, siis saime me vähemalt üheks ööks omale ööbimiskoha kohalikus pubi majutuses. Vastutasuks aitame hommikul koristada. Omanikeks on siin kena vanapaar, kes ei salli meie endise hosteli manageri silmaotsaski ja kirub teda maa põhja, sest ta on nii paljude backpackerite raha koorind ja mitte midagi vastu pakkunud. Niiet saame ohutult veeta öö hubases toas ja homme on uus päev ning uued plaanid.

Elu on seiklus.

3. päev Stanthorpe farmis

Mind vallandati täna.