Minu ja veel mitme tüdruku jaoks on siis selleks korraks "thinning" (virsikupuud, harvendad vilju, et need liiga tihedalt ei kasvaks) läbi. Mis pole üldsegi halb, sest töö oli ilmselgelt äraelamiseks liigne enesetapp. Kui suure rabamisega ei teeni isegi nädala rendi raha kokku, on midagi ikka väga mäda.
Kuna minul enam tööd ei olnud, jäin ma siiski hostelile võlgu rendiraha. (kuigi minu arvutuste kohaselt peaksid nemad mulle siiski midagi maksma, sest hakkisin piisavalt puid. aga neil olid teised andmed, need "õiged" andmed). Seda ma aga maksta ei kavatsenud ja läksin lihtsalt minema. Koos soome tüdrukutega suundusime venelase Natalia autoga McDonaldsisse plaane tegema.
Vahetult enne minu äraminekut otsustasid Anni,Birks ja venelased, et nemad ei kavatse ka sinna hostelisse enam jääda sest iga nädalaga läheb võlg järjest suuremaks, kuna ei teenita ju isegi rendiraha kokku. Nii nad siis vaaritasidki toiduvaru valmis, sest ei teadnud mis nüüd saama hakkab. Kokku tegid, kui ma ei eksi, üle 20 muna, kana, riisi, hakkliha.. Ühesõnaga toitu meil palju :D.
Kui nad oma kohvritega siis väljuma hakkasid, küsis manager, et kas lahkute ja millal mulle öelda kavatsesite. Anni siis ütles et "noh, nüüd ütleme, me lahkume". Rendiraha juttu ei hakanud ta neile üldse rääkima, ütles lihtsalt: "Just go!". Nice work, ladies :D
Vallandatud soome tüdruk ja tema sõbrannad läksid esimese bussi peale mis Stanthorpest läbi sõitis. Buss sõidab Brisbane'i. Vallandatud rootsi tüdrukud ööbivad hetkel pubi majutuses; samas kohas kus meiegi.
Kuna Stanthorpes leidub ka häid inimesi, siis saime me vähemalt üheks ööks omale ööbimiskoha kohalikus pubi majutuses. Vastutasuks aitame hommikul koristada. Omanikeks on siin kena vanapaar, kes ei salli meie endise hosteli manageri silmaotsaski ja kirub teda maa põhja, sest ta on nii paljude backpackerite raha koorind ja mitte midagi vastu pakkunud. Niiet saame ohutult veeta öö hubases toas ja homme on uus päev ning uued plaanid.
Elu on seiklus.
No comments:
Post a Comment