1. Mul on palavik, täiskomplekt - külmavärinad, õudsad peavalud, seljavalu, kurguvalu
2. Meie "manager" Kylie otsustas, et lõpetab siinse töö Caboolture's ja sõidab paari päeva jooksul minema.
3. Kylie mure pole enam meile tööd leida
Genereerime uut plaani, mis nüüd edasi teha.
Oma 3 päevaga teenitud palga sain ka kätte - nats üle 100$ :). Saab natuke aega elada jälle.
Vahepeal jõudsid siia lisaks tulla veel türklane, kelle nime ma loomulikult ei mäleta ja 3 neiut, keda ma ei näinudki, sest nad jõudsid kotid lahti pakkida ja sama kiirelt ka kokku panna.
Mis plussina kirja läind on.. Näiteks meie külmkapp ei hallita enam. Asi seegi.. Aga magama peame ikka haisvate linadega ja kohe kindlasti keegi elab nende sees:S.
Nii palju siis praeguseks minu elust siin väikelinnas. Ehk kirjutab Liisu ka oma tegemistest :)
Kall-kall
Thursday, September 30, 2010
Sweet home Cobaalture!
Sõnad, mis meid siiamaani kummitamas käivad on "rubbish" ja "no refunds!". Esimene siis farmis, kus me töötame. Hiinurid on igas vaos meil kannul ja sorteerivad maasikaid meie kastidest. Pooled viskavad minema ja karjuvad "rubbish, rubbish". Teist kuuleme igapäevaselt Kylie ja Doc'i käest, kui üritame oma raha tagasi saada. Mida meile ilmselgelt ei anta.
Doc Spiros – elav legend Cobaalture's. Tuntud kui petis, kes kutsub oma "hostelisse" backpacker'eid, võtab neilt rendiraha ja tööd ei leia. B googeldas ta nime ja vastuseks tulid mitmed artiklid, et mees on olnud uurimise all mitmeid kordi, temast on telekas räägitud, pildid pidid linnas igalpool olema. Meie muidugi midagi ei teadnud alguses. Naabripoisid rääkisid veel, et talle on mitmeid kordi tappa antud selle jama korraldamise eest ja isegi siis ta raha tagasi ei anna. Mees on järjekindel, ise nii väike päss aga jube kaval. Mängibki selle peale, et ükski backpacker ei hakka kohtusse minema raha tagasi saamiseks ja lihtsalt lahkub, sest kohus võtab ilmatuma kaua aega.
Meie kaasohvrid:
2 venelannat, paarike Eestist ja kõrvalkorteris veel 2 prantslast, 2 rootslast.
Venelannad on 2 päeva meiega maasikafarmis käinud koos ja on samuti väga pettunud nii oma elukohas kui ka palgas. Eestlased ei tulnud üldse meiega tööle kaasa, vaid läksid kohe raha tagasi nõudma ning käisid ka politseis. Ei läinud läbi. Prantslased käisid samuti politseis ja lahkusid Cobaalture'st järgmisel hommikul. Nemad ei olnud siin raha pärast, vaid selleks et teha farmi tööd ja saada 2. aasta viisa. Minema läksid seetõttu, et tööd lihtsalt ei ole ja mõttetu siin passida.
Oma vähese teenitud raha peaksime kätte saama neljapäeval. Doc lubas meile ka uue töö leida, kuid see kõik on vähe tõenäoline. Eks me näe nädala lõpus.
Reedega saab meil nädal aega täis siin elamisest. Tingimustega hakkame juba harjuma, aga mingid putikad söövad meid ikka õhtuti ja linad haisevad. Tahaks juba edasi liikuda!
Leidsimegi uue töö endale, mis hakkaks 9ndal oktoobril, täpselt siis kui meil siin 2 nädalat täis saab ja ära liiguks. Selleks aga oleks vaja see 1 nädal veel tööd teha, et natukenegi raha kaasa teenida.
Uuest tööst: puude istutamine, Stanthorpe's. Palk on hea, asukoht küll middle of nowhere, aga poleks hullu. Töö 5 päeva nädalas, nädala lõpus peab alles renti maksma, mis meile on väga sobilik, sest siit teenitud raha võimaldab ainult kohalesõitu ja toidu kaasa ostmist, kui sedagi. Hostel on ainult tüdrukutele (millest tekib meil igasuguseid mõtteid. Miks ainult tüdrukutele? Äkki on litsimaja?), 8 tüdrukut ühes toas, netti pole ja iga nädala lõpus viiakse kogu kamp linna supermarketiss, kust peab ära ostma nädala toidu. Kui raha saab hästi, siis miks mitte, peame väga edukalt ilma Internetita vastu, sest seltskond meil väga lõbus ja oleks jälle omaette kogemus.
Mõtlesin üks päev sellele, mis oleks saanud siis kui oleksin jäänud Sydneysse ja siia mitte tulnd. Kas ma kahetsen tulekut? EI. Kuigi kogemus on algusest peale natuke õõvastav olnd, siis kokkuvõttes ongi see, et elu õpetab. Kuskil mujal ma selliseid tingimusi ei koge. Elu on seiklus! Ja inimesed mu ümber väga positiivsed ja huumor on igapäevane. Palju saab ingliskeelt praktiseerida. Niiet ma ei vahetaks seda kogemust kindlasti mitte selle vastu, et oleksin saanud tööd kruiisilaeval. Ettekandja tööd võin ma teha hiljem linnas, siinne töö ja eluolud on aga hoopis teine klass. Iga päev on nii palju uut mida kogeda ja selleks ma Aussi tulingi, et sellest saaks eluks ajaks meeldejääv seiklus.
PS! Liisu, varsti näeme! :)
Doc Spiros – elav legend Cobaalture's. Tuntud kui petis, kes kutsub oma "hostelisse" backpacker'eid, võtab neilt rendiraha ja tööd ei leia. B googeldas ta nime ja vastuseks tulid mitmed artiklid, et mees on olnud uurimise all mitmeid kordi, temast on telekas räägitud, pildid pidid linnas igalpool olema. Meie muidugi midagi ei teadnud alguses. Naabripoisid rääkisid veel, et talle on mitmeid kordi tappa antud selle jama korraldamise eest ja isegi siis ta raha tagasi ei anna. Mees on järjekindel, ise nii väike päss aga jube kaval. Mängibki selle peale, et ükski backpacker ei hakka kohtusse minema raha tagasi saamiseks ja lihtsalt lahkub, sest kohus võtab ilmatuma kaua aega.
Meie kaasohvrid:
2 venelannat, paarike Eestist ja kõrvalkorteris veel 2 prantslast, 2 rootslast.
Venelannad on 2 päeva meiega maasikafarmis käinud koos ja on samuti väga pettunud nii oma elukohas kui ka palgas. Eestlased ei tulnud üldse meiega tööle kaasa, vaid läksid kohe raha tagasi nõudma ning käisid ka politseis. Ei läinud läbi. Prantslased käisid samuti politseis ja lahkusid Cobaalture'st järgmisel hommikul. Nemad ei olnud siin raha pärast, vaid selleks et teha farmi tööd ja saada 2. aasta viisa. Minema läksid seetõttu, et tööd lihtsalt ei ole ja mõttetu siin passida.
Oma vähese teenitud raha peaksime kätte saama neljapäeval. Doc lubas meile ka uue töö leida, kuid see kõik on vähe tõenäoline. Eks me näe nädala lõpus.
Reedega saab meil nädal aega täis siin elamisest. Tingimustega hakkame juba harjuma, aga mingid putikad söövad meid ikka õhtuti ja linad haisevad. Tahaks juba edasi liikuda!
Leidsimegi uue töö endale, mis hakkaks 9ndal oktoobril, täpselt siis kui meil siin 2 nädalat täis saab ja ära liiguks. Selleks aga oleks vaja see 1 nädal veel tööd teha, et natukenegi raha kaasa teenida.
Uuest tööst: puude istutamine, Stanthorpe's. Palk on hea, asukoht küll middle of nowhere, aga poleks hullu. Töö 5 päeva nädalas, nädala lõpus peab alles renti maksma, mis meile on väga sobilik, sest siit teenitud raha võimaldab ainult kohalesõitu ja toidu kaasa ostmist, kui sedagi. Hostel on ainult tüdrukutele (millest tekib meil igasuguseid mõtteid. Miks ainult tüdrukutele? Äkki on litsimaja?), 8 tüdrukut ühes toas, netti pole ja iga nädala lõpus viiakse kogu kamp linna supermarketiss, kust peab ära ostma nädala toidu. Kui raha saab hästi, siis miks mitte, peame väga edukalt ilma Internetita vastu, sest seltskond meil väga lõbus ja oleks jälle omaette kogemus.
Mõtlesin üks päev sellele, mis oleks saanud siis kui oleksin jäänud Sydneysse ja siia mitte tulnd. Kas ma kahetsen tulekut? EI. Kuigi kogemus on algusest peale natuke õõvastav olnd, siis kokkuvõttes ongi see, et elu õpetab. Kuskil mujal ma selliseid tingimusi ei koge. Elu on seiklus! Ja inimesed mu ümber väga positiivsed ja huumor on igapäevane. Palju saab ingliskeelt praktiseerida. Niiet ma ei vahetaks seda kogemust kindlasti mitte selle vastu, et oleksin saanud tööd kruiisilaeval. Ettekandja tööd võin ma teha hiljem linnas, siinne töö ja eluolud on aga hoopis teine klass. Iga päev on nii palju uut mida kogeda ja selleks ma Aussi tulingi, et sellest saaks eluks ajaks meeldejääv seiklus.
PS! Liisu, varsti näeme! :)
Aeg muutusteks. Mannu võtab ette ~2-3 kuuse tripi farmidesse, koos Anni ja Birgitiga. Liisu jääb Sydneysse töötama.
Kruiisilaevalt tuli ka tegelikult vastus, et nii Mannu, Birks kui Anni on kõik oodatud töötam, aga meie, julged Eesti tüdrukud, jätsime selle variandi kasutamata ja otsustasime siiski edasi liikuda. Maal ju palju põnevam, mida kõike ette tulla ei või..
Ja tõesti – MIDA KÕIKE ETTE TULLA EI VÕI.
Ostsime kolmekesi – mina, Birks, Anni - bussipileti marsruudil Sydney-Brisbane. Bussisõit kestis 16,5h ja oli oodatust paljugi etem. Polnud hullu midagi, vahepeatused olid pikad ja sai osta süüa või niisama väljas istuda. Hõivasime muidugi kolmekesi 6 inimese kohad, et igaühel oleks võimalus kuidagigi külili visata. Poleks seda teinud meie, oleks selle võimaluse kasutanud keegi muu, sest buss oli päris täis ja ainult üksikud kohad olid vabad. Aga meil läks õnneks.
Hello Brisbane!
Linnaga me tutvuda ei saanud, sest hüppasime kohe rongi peale et teha tunnikene sõitu väikelinna nimega Cobaalture. Hüppasime suhteliselt pea ees vette, sest hosteli omaniku ja farmeriga oli minimaalselt telefonis räägitud ja nende jutt oli lõpptulemusena 90% ulatuses ilustatud. Kõigest täpsemalt siis:
Saabusimegi siis tunni pärast peatusesse Cobaalture. Jaama ees seistes tegi B väikse telefonikõne ja lubati peale korjata meid. Natukese aja pärast oligi meie juures naine, kelle nimeks Kylie. Kõik tundus tore ja olime õnnelikud et kohe hostelisse saame ja juba järgmine päev tööle hakkame. Kylie sõidutas meid natuke linna vahel ringi ja näitas, kus miski asi asub. Järgmisena pidime minema läbi kontorist, kus ära maksta hosteli rent. See tehtud, viis ta meid maja juurde, mis pidi saama meie koduks vähemalt 2ks nädalaks... (vahelausena see, et kui sinna „kontorisse“ astusime, siis arvasime et seal enam ikka hullemaks ei lähe: kontoris olid madratsid maas, pudelid igalpool, mingi vanamees magas hambad laiali tagahoovis, kõik asjad olid laiali ja ime, et ta üldse sealt midagi üles leidis)
Jõudsime oma „uue kodu“ ette... okei, ehk on seest parem kui väljast. Ja papapaprappapapapaaaa! Ei olnud parem. Ehmatus oli päris suur. Et mitte pikalt ja detailselt kõike kirjutama hakata, teen lühidalt:
*põrandakate on auklik
*diivani ega toolide peale istuda ei julge
*külmkapi sügavkülm on hallitust täis
*tekke/patju pole
*tunne on nagu elaks keldris
*aknast välja ei näe, sest mingid imelikud latakad on ees, mis läbi ei paista
*kraanikausis olid pesemata nõud, mingi lina ja palju mustust
*kapi seina peal oli kiri kuupäevaga, millal viimane koristamine oli – august 2003 (see sisaldas siis põrandate pesemist ja ... rohkem midagi)
Naabripoisid laenasid meile alustuseks ühe teki, niiet see teeb kokku siis 3 peale kaks tekki, sest Annil on endajagu kaasas. Hiljem rääkisid veel, et siinkandis õhtul jalutamas pimedas käia ei tasu ja uksed alati lukku.
Esimene õhtu magma jääda ei julgenud...
Laupäeva hommikul oli äratus kell 6. Väike söök ja tööriided selga ning auto peale. Meie sõbrants Kylie lubas meid maasikafarmi viia:). Selle eest ta tahtis saada aga igaühe käest 5$. Okei, andsime. Lubas järgi ka tulla.
Maasikafarmi jõudes nägime ainult suurt hulka hiinureid. JÄLLE. Aga pole hullu, saab tööle hakata vähemalt. Teadsime et raha saab vähe, aga ikka proovime. Igaüks pidi võtma oma „trolli“, kuhu peale panema maasikakaste. (panen pildi ka) Läksime kastide järgi. Kastide virnad olid nii kõrged, et kui Birks sealt haaras siis olid kõik kohad kaste täis. Saime naera natuke aega, hiinurid vist väga ei naernud.. Hakkasime siis põllu poole sammuma, oma trolli järgi tirides. Näidati meile vagu ette ja korjamistehnika ning võisime alustada. Birks tegi kõige kõvema korjamise esimese raksuga. Tal oli hea vagu ka, meie Anniga saime sitemad :D. Töö polnud raske, tegime seda täitsa meeleldi. Lõunapaus oli meie jaoks liiga pikk ja tahtsime juba uuesti korjama asuda. Tagasi tööle asudes rääkis meile hiinur nimega Sunny, et maasikad nii väikesed ja töö lõppeb kohe varsti otsa. Eelnevatel nädalatel olevat ta saanud üle 1000$ nädalas, see aga pidi nii väike farmi olema et sealt pole lootust midagi teenida. Seda mõistsime ka meie, kui oma kilod ära kaalusime ja ligikaudu arvestasime palju me saama peaks. Seda oli ilmselgelt vähe. Mõelge ise kui 6 päeva nädalas teeks sellist tööd ja raha saaks ainult nii palju et sõita iga hommik tööle ja tagasi + söök. Puudu jääks ainult üüriraha veel:D. Niiet see koht tuleb maha kanda.
Tööpäev läbi (5h, sest rohkem lihtsalt polnud teha seal midagi), helistasime Kyliele, et ta meid peale korjaks. Vastu ta telefoni ei võtnud. Helistasime siis farmi omanikule, kellega olid rääkinud B&A ka enne siia tulekut. Suurt tarka ta mulle ei rääkinud, küsis aind korduvalt ja hästi aeglaselt: What is your name?? When will you finish your work???? Üritasin mis ma üritasin, aga kokkuvõttes ei tabanud ta vist ikkagi ära, et me olime juba ammu töö lõpetanud ja et me oleme need 3 tüdrukut kes on Eestist pärit ja kelle ta siia tööle võttis. Võimatu missioon... Ta oli raudselt tarbind midagi.
Lõpuks pool 3 saime siis auto peale (ootasime ~1,5h et keegi meile järgi tuleks). Sõbrants Kylie oli kohe kärme uuesti bensuraha küsima. 30$ edasi-tagasi kokkuvõttes:). Ja ütles veel et ega ta meid igapäev viima ei hakka:D. Enne meie saabumist oli jutt, et nii kui hostelis sees olete, on automaatselt teil farmi töö, kus teenite ~170$ päevas + farmi transport on olemas. (samamoodi pidi olemas olema nett, kalastamisvõimalused jne – netti saab seal „kontoris“ kus on üks arvuti ja pool õnge on meil samuti toas)
Nüüd oleme siis sealmaal, et vaja on siin see 2 nädalat vastu pidada et edasi liikuda. Selleks aga peame me siin tasuvat tööd tegema et sõidu- ja elamisraha oleks. Võtame sõbrantsi ette, et ta meile nüüd parema töö otsiks ja ei ajaks enam sellist jama.
Üldiselt peale kõike seda jama mis siin toimub, oleme me siiski positiivsed ja nagu Anni ütleb, siis sellel peab mingi põhjus olema et me praegu niimoodi vaevleme:). Peab tulema midagi head kokkuvõtteks. Ja hakkama saame me igaljuhul!
Kruiisilaevalt tuli ka tegelikult vastus, et nii Mannu, Birks kui Anni on kõik oodatud töötam, aga meie, julged Eesti tüdrukud, jätsime selle variandi kasutamata ja otsustasime siiski edasi liikuda. Maal ju palju põnevam, mida kõike ette tulla ei või..
Ja tõesti – MIDA KÕIKE ETTE TULLA EI VÕI.
Ostsime kolmekesi – mina, Birks, Anni - bussipileti marsruudil Sydney-Brisbane. Bussisõit kestis 16,5h ja oli oodatust paljugi etem. Polnud hullu midagi, vahepeatused olid pikad ja sai osta süüa või niisama väljas istuda. Hõivasime muidugi kolmekesi 6 inimese kohad, et igaühel oleks võimalus kuidagigi külili visata. Poleks seda teinud meie, oleks selle võimaluse kasutanud keegi muu, sest buss oli päris täis ja ainult üksikud kohad olid vabad. Aga meil läks õnneks.
Hello Brisbane!
Linnaga me tutvuda ei saanud, sest hüppasime kohe rongi peale et teha tunnikene sõitu väikelinna nimega Cobaalture. Hüppasime suhteliselt pea ees vette, sest hosteli omaniku ja farmeriga oli minimaalselt telefonis räägitud ja nende jutt oli lõpptulemusena 90% ulatuses ilustatud. Kõigest täpsemalt siis:
Saabusimegi siis tunni pärast peatusesse Cobaalture. Jaama ees seistes tegi B väikse telefonikõne ja lubati peale korjata meid. Natukese aja pärast oligi meie juures naine, kelle nimeks Kylie. Kõik tundus tore ja olime õnnelikud et kohe hostelisse saame ja juba järgmine päev tööle hakkame. Kylie sõidutas meid natuke linna vahel ringi ja näitas, kus miski asi asub. Järgmisena pidime minema läbi kontorist, kus ära maksta hosteli rent. See tehtud, viis ta meid maja juurde, mis pidi saama meie koduks vähemalt 2ks nädalaks... (vahelausena see, et kui sinna „kontorisse“ astusime, siis arvasime et seal enam ikka hullemaks ei lähe: kontoris olid madratsid maas, pudelid igalpool, mingi vanamees magas hambad laiali tagahoovis, kõik asjad olid laiali ja ime, et ta üldse sealt midagi üles leidis)
Jõudsime oma „uue kodu“ ette... okei, ehk on seest parem kui väljast. Ja papapaprappapapapaaaa! Ei olnud parem. Ehmatus oli päris suur. Et mitte pikalt ja detailselt kõike kirjutama hakata, teen lühidalt:
*põrandakate on auklik
*diivani ega toolide peale istuda ei julge
*külmkapi sügavkülm on hallitust täis
*tekke/patju pole
*tunne on nagu elaks keldris
*aknast välja ei näe, sest mingid imelikud latakad on ees, mis läbi ei paista
*kraanikausis olid pesemata nõud, mingi lina ja palju mustust
*kapi seina peal oli kiri kuupäevaga, millal viimane koristamine oli – august 2003 (see sisaldas siis põrandate pesemist ja ... rohkem midagi)
Naabripoisid laenasid meile alustuseks ühe teki, niiet see teeb kokku siis 3 peale kaks tekki, sest Annil on endajagu kaasas. Hiljem rääkisid veel, et siinkandis õhtul jalutamas pimedas käia ei tasu ja uksed alati lukku.
Esimene õhtu magma jääda ei julgenud...
Laupäeva hommikul oli äratus kell 6. Väike söök ja tööriided selga ning auto peale. Meie sõbrants Kylie lubas meid maasikafarmi viia:). Selle eest ta tahtis saada aga igaühe käest 5$. Okei, andsime. Lubas järgi ka tulla.
Maasikafarmi jõudes nägime ainult suurt hulka hiinureid. JÄLLE. Aga pole hullu, saab tööle hakata vähemalt. Teadsime et raha saab vähe, aga ikka proovime. Igaüks pidi võtma oma „trolli“, kuhu peale panema maasikakaste. (panen pildi ka) Läksime kastide järgi. Kastide virnad olid nii kõrged, et kui Birks sealt haaras siis olid kõik kohad kaste täis. Saime naera natuke aega, hiinurid vist väga ei naernud.. Hakkasime siis põllu poole sammuma, oma trolli järgi tirides. Näidati meile vagu ette ja korjamistehnika ning võisime alustada. Birks tegi kõige kõvema korjamise esimese raksuga. Tal oli hea vagu ka, meie Anniga saime sitemad :D. Töö polnud raske, tegime seda täitsa meeleldi. Lõunapaus oli meie jaoks liiga pikk ja tahtsime juba uuesti korjama asuda. Tagasi tööle asudes rääkis meile hiinur nimega Sunny, et maasikad nii väikesed ja töö lõppeb kohe varsti otsa. Eelnevatel nädalatel olevat ta saanud üle 1000$ nädalas, see aga pidi nii väike farmi olema et sealt pole lootust midagi teenida. Seda mõistsime ka meie, kui oma kilod ära kaalusime ja ligikaudu arvestasime palju me saama peaks. Seda oli ilmselgelt vähe. Mõelge ise kui 6 päeva nädalas teeks sellist tööd ja raha saaks ainult nii palju et sõita iga hommik tööle ja tagasi + söök. Puudu jääks ainult üüriraha veel:D. Niiet see koht tuleb maha kanda.
Tööpäev läbi (5h, sest rohkem lihtsalt polnud teha seal midagi), helistasime Kyliele, et ta meid peale korjaks. Vastu ta telefoni ei võtnud. Helistasime siis farmi omanikule, kellega olid rääkinud B&A ka enne siia tulekut. Suurt tarka ta mulle ei rääkinud, küsis aind korduvalt ja hästi aeglaselt: What is your name?? When will you finish your work???? Üritasin mis ma üritasin, aga kokkuvõttes ei tabanud ta vist ikkagi ära, et me olime juba ammu töö lõpetanud ja et me oleme need 3 tüdrukut kes on Eestist pärit ja kelle ta siia tööle võttis. Võimatu missioon... Ta oli raudselt tarbind midagi.
Lõpuks pool 3 saime siis auto peale (ootasime ~1,5h et keegi meile järgi tuleks). Sõbrants Kylie oli kohe kärme uuesti bensuraha küsima. 30$ edasi-tagasi kokkuvõttes:). Ja ütles veel et ega ta meid igapäev viima ei hakka:D. Enne meie saabumist oli jutt, et nii kui hostelis sees olete, on automaatselt teil farmi töö, kus teenite ~170$ päevas + farmi transport on olemas. (samamoodi pidi olemas olema nett, kalastamisvõimalused jne – netti saab seal „kontoris“ kus on üks arvuti ja pool õnge on meil samuti toas)
Nüüd oleme siis sealmaal, et vaja on siin see 2 nädalat vastu pidada et edasi liikuda. Selleks aga peame me siin tasuvat tööd tegema et sõidu- ja elamisraha oleks. Võtame sõbrantsi ette, et ta meile nüüd parema töö otsiks ja ei ajaks enam sellist jama.
Üldiselt peale kõike seda jama mis siin toimub, oleme me siiski positiivsed ja nagu Anni ütleb, siis sellel peab mingi põhjus olema et me praegu niimoodi vaevleme:). Peab tulema midagi head kokkuvõtteks. Ja hakkama saame me igaljuhul!
Saturday, September 18, 2010
Uudiseid
Liisul oli eile viimane koolitusepäev ja on ametlikult tööloomaks kuulutatud. Väga palju uut on õppida, kasvõi juba siis kõik need söögid ja joogid, mis seal on.
Mannu käis ka tööl eile. Asja juures on 3 miinust ja 1 pluss. Miinused: napilt olematu palk, vähe töötunde, asukoht kaugel. Plussiks oleks see et noo, töö ikkagi!
Aga variante on veel tekkinud nii linnas kui maal, ehk ei pea selle tookoha kasuks otsustama.
Esmaspäeval koos Anni ja Birksiga intervjuule kruiisilaevale, kuhu saaks ehk ettekandjaks. Oleks vähe tulusam ettevõtmine:).
Muidu ikka sama kõik. Ei saa aru et Sydneys oleks (ainuke asi vbl rt no palmid on tänavatel), hiinureid liiga palju. Moni päev sööme nuudleid, moni päev midagi paremat. Kuidas kunagi:D.
Nagu A&B ütlevad: elame üks päev korraga;)
Kall-kall.
Mannu käis ka tööl eile. Asja juures on 3 miinust ja 1 pluss. Miinused: napilt olematu palk, vähe töötunde, asukoht kaugel. Plussiks oleks see et noo, töö ikkagi!
Aga variante on veel tekkinud nii linnas kui maal, ehk ei pea selle tookoha kasuks otsustama.
Esmaspäeval koos Anni ja Birksiga intervjuule kruiisilaevale, kuhu saaks ehk ettekandjaks. Oleks vähe tulusam ettevõtmine:).
Muidu ikka sama kõik. Ei saa aru et Sydneys oleks (ainuke asi vbl rt no palmid on tänavatel), hiinureid liiga palju. Moni päev sööme nuudleid, moni päev midagi paremat. Kuidas kunagi:D.
Nagu A&B ütlevad: elame üks päev korraga;)
Kall-kall.
Tuesday, September 7, 2010
God bless us all!
To: paulhagen2010@hotmail.com
Subject: I'm a believer too
Hi!
I don't believe this bullshit.
God bless you, too
God will punish you for that :) But anyway, thanks for spending so much time for us and you really made my day.
Ootame huviga kas veel midagi tuleb:D
Subject: I'm a believer too
Hi!
I don't believe this bullshit.
God bless you, too
God will punish you for that :) But anyway, thanks for spending so much time for us and you really made my day.
Ootame huviga kas veel midagi tuleb:D
Ühesõnaga, ei ole hullu kui me ei saa maksta kohe 2 kuu renti. Et võime maksta kohe ka 1 kuu ära. Saadavad võtmed kui raha on laekunud :). Naiss.
Põhimõtteliselt see, mille kaudu raha toimetada tuleks, toimib nii et kui meie saadame ühte kohta kohe raha, siis saavad nemad nende käest selle nö Aafrikas välja võtta. Minutite küsimus:D. Aga kanname ikka 1400 ära neile, võtmed saadetakse postiga.
Mõlemad me saime siis paari minutiliste vahedega identsed kirjad, ainult teised nimed.
Põhimõtteliselt see, mille kaudu raha toimetada tuleks, toimib nii et kui meie saadame ühte kohta kohe raha, siis saavad nemad nende käest selle nö Aafrikas välja võtta. Minutite küsimus:D. Aga kanname ikka 1400 ära neile, võtmed saadetakse postiga.
Mõlemad me saime siis paari minutiliste vahedega identsed kirjad, ainult teised nimed.
Hello Again,
Thanks for the response,i really appreciate it and am happy to hear from you that you are ready to proceed with the rentage procedures and am also happy to hear from you that you are willing to take good care of my home for me.i want you to know that am a believer which is why i want to have trust in you and also from the previous email you sent,you sound like trustworthy person and also want you to know that we own the property.The Apartment will be available for 2.5 years due to my transfer but it's ok if you are renting for short period of time.I want you to know that you won't be able to see the Apartment until you've gone through the procedures required which is why i provided you with all the necessary information's you needed to know and lastly,the payment would be made before the keys with the documents would be sent to you through DHL COURIER SERVICE on a Next Day Delivery and also,the payment would be sent to me via WESTERN UNION.so once, you are okay with this,go ahead and fill out the Application form.
In my previous,i said that if you can afford to make 2 months rent before you move-in,you will get 1 month rent for free.so if you are ok with this then the total fee required to pay for move-in will be AUS1,440 but if you cannot afford to make the 2 months rent,it will be no problem.All you to do is for you to make the payment 1 month rent deposit which is AUS720..So let me know which you prefer..
I want you to know that the Tenancy Lease Agreement ( Contract ) will be sent to you as soon as you've agreed and ready to proceed with the rentage procedures so that you can possibly be the rightful occupant of the apartment.
So i want you to go ahead and fill out the Application Form and get back to me with it today immediately so that we would be able to proceed with the Rentage Procedures .
uuendusi meili pealt veel
Kellel viitsimist lugeda, siis palun väga. Järg kirjale :D
Hello Marianne,
Hello Marianne,
Its very Nice to Read from you, i am Paul Hagen husband of shandelle Hagen owner of the 2 Bedroom flat at 349/25-33 Allen Street, Waterloo, NSW 2017 ,that wants to be rented out,so we are looking for a resposible person that can take Very Good care of the flat. My wife and i own the flat and I also want you to know that it was due to my work Transfer that made us to leave the flat,so we want you to take very good care of it as we are not after the money for the rent but want it to be clean at the time and the person that will rent it to take it as if it were his or her own.So for now my wife is in Edmonton Canada, and more also she is with the keys and documents of the flat,We try to look for an agent or friends that we can give this Keys and document before we left but could not see and we are as well as dont want our flat to be used any how in our Absence that is why she brought the keys along with her.As you know that,we are wanting a good tennat,so i hope you will promise us to take very good care of the flat.
Yes there is a parking space (MA EI KÜSINUD JU PARKIMISKOHA KOHTA:D )
If you can pay for 2months payment upfront you would get 1 month free. (AWESOME :D)
So pls get back to me on how you could take care of our flat or perhaps experience you have in renting apartments.my wife how ever told me that you mailed like a lovely person to her in the frist e-mail you wrote to her,Hope you are okay with the price of $720 AUS Per Month with utilities like :- Stove - Electric ,Refrigerator, Microwave ,Ice Maker ,Full Kitchen ,Coffee maker ,TV/VCR ,Stereo ,Phone ,Linens provided ,High Speed Internet ,CD Player ,Cable/Satellite TV,Double/twin zip & link beds and a child's cot can be provided ,Fitted wardrobe, Kitchen Electric hob/oven,Kitchen utensils ,Microwave ,Washer & dryer ,Refrigerator & freezer ,Toaster,Electric kettle ,Iron and ironing board ,TV & DVD ,Telephone and Fast internet access ,Pedestal Fan ,Free parking ,Linen & towels are provided.
I look forward to hearing from you asap so that i can forward you an application to fill out and discuss on how to get the flat for rent,View attached file for the flat pictures...Looking forward to hear from you soon.and below is the address of the flat
349/25-33 Allen Street, Waterloo, NSW 2017
so if you are ok with this pls request for an application form in your next e-mail...am so sorry my wife i cannot call you becasue she has some problems with her ear,pls bear with me.I would be the one to call you once you have filed out the application form.
You can contact my via my phone here in Africa +2347063957011
Regards
Paul Hagen
Monday, September 6, 2010
Perse lohku
Täna hakkasime siis kortereid ka tuhnima. Leidis Liisu väga ilusa elamise,odav ka. Saatis meili. Vastuseks tuli et korter on vaba ja meie käsutuses kui soovime. Leidis Mannu ühe koha (erinevalt Liisust 1 magamistoa asemel 2), veel odavam.
Vastus:
Hello Mariane
Vastus:
Hello Mariane
Thanks for your email and i am glad to hear from you. I am Shandelle Hagen,the wife to the owner of the Apartment you are making inquiry of .Actually we resided in the apartment with my family and presently we moved away due to my husbands job transfer and presently the apartment is still available for rent for $720 AUS /month including the utilities like hydro,washer Wardrobe·Double Bed·DVD·Furnished·TV·Sofa·Furnished·Washing..Machine·Fridge·Microwave·Plates & cutlery·Electric.Hob,Oven·Terrace·Heating·Air Conditioning·Porter.Internet Access ,it is well furnished. My husband was transfered due to work and he will be away for 4 years due to this transfer and his presently in Africa now. So i will like you to get in touch with him via email for more discussion as i am with the keys and the documents to the apartment in Edmonton Canada. Pls i want you to note that,i am a kind and honest woman before i left for Canada. I want you to know that alot of money was spent on the property that we want to give you to occupy,so i will solicit for your absolute maintenance of this apartment and want you to treat it as your own,is that understood.
I want you to keep it tidy all the time so that i will be glad to see it neat when we come for a check up. we do that once in a while. I want to have trust in you as i always stand by my words. Where are you located? let us know how soon you are willing to move in.
Pls when you want to email my husband let the topic of your email to her be $720 /Month 2br - Beautiful 2 Bathroom Flat For Rent In Sydney. Email my husband at (paulhagen2010@hotmail.com) he will attend to you better.
please promise him you will take good care of the apartment so he can answer you well and give you more information about the apartment.
I hope all is welll and want you to know that you will never regret renting our apartment.
Regards and God bless you
Shandelle
Kes viitsis enamvähem läbi lugeda, sai aimu et korter on siinses hinnaklassis väga odav ja vajalikud asjad kõik olemas. Asi ainult selles, et Liisuga saime mõlemad üks ühele pmst kirjad, ainult nimed ja meilid olid erinevad. Tänava asukoht mõlemal peaaegu sama.
Nii. Mõlemad "pereisad" on Aafrikas ja mõlemad "emad" on siis kas Inglismaal või Kanadas :D
Oleme jõudnud arvamusele et nii ühtivad ei saa ju asjad olla, niiet taheti perse lohku tõmmata:D. Eks me veel uurime muidugi asja. Aga no siis on selge pilt mis toimub kui tuleb meil et kandke raha ja me saadame teile siis võtmed:D
Tervitades,
Mannu ja Liisu.
Otsime endiselt kohta kus elada:D
Tervitades,
Mannu ja Liisu.
Otsime endiselt kohta kus elada:D
Ja kolime uuesti.
Hiinurid ei mõista meid, meie ei mõista neid. Lähme uude kohta elama jälle, saabki pininast natukeseks ajaks eemale. Kahju iseenesest..
Kolime natukeseks ajaks Orwell street'ile. Netti seal küll ei ole (aga meile jääb alati kodune Mäkk), see eest on oma tuba ja kööginurk ja EI OLE hiinlasi. Asi pole selles et me juba rassistlikuks muutunud oleksime, aga tahaks om eraldi kohta:D
Hetkel istuvad meil veel Anni ja Birks kes ka Sydneysse jõudnud on. Vaatame töökoht ja elamist ja muljetame niisama :).
Eile Juan Pedro/Pavlo tegi kooki kõigile. Nii armas. Tõi meile ka, hea oli :).
Mannul pidi olema täna hommikul kell 10 intervjuu. Okei, kumbki meist äratust ei kuulnud ja tõusin natuke liiga hilja. Kuna teatavasti padjanägu on Mannul iga hommik peas, siis helistas, et "korteriga on probleeme ja kas oleks võimalik hiljem tulla". Sai hiljem. Kell 12 siis hoopis ja intervjuu kestis max 10 min. Polndki see tegelikult päris intervjuu, sest CV antakse alles edasi ülemustele ja nendega on siis näost näkku jutuajamine kui sobilikuks osutud. (Uuendus: miks hommikul äratust ei kuulnud, mõlemal olid äratused nullilähedaseks läinud:S heli peaaegu polnudki.)
Kuna Mannul oli hommikul 2 vaba tundi sest intervjuu lükkus edasi:D sis sai Juan Pedro/Pavloga juttu puhutud. Rääkisime maast ja ilmast, hommik sisustatud. Liisu magas ju hambad laiali.
Aga täna pakime siis kodinad kokku,et homme 11ks läind oleksime.
Kolime natukeseks ajaks Orwell street'ile. Netti seal küll ei ole (aga meile jääb alati kodune Mäkk), see eest on oma tuba ja kööginurk ja EI OLE hiinlasi. Asi pole selles et me juba rassistlikuks muutunud oleksime, aga tahaks om eraldi kohta:D
Hetkel istuvad meil veel Anni ja Birks kes ka Sydneysse jõudnud on. Vaatame töökoht ja elamist ja muljetame niisama :).
Eile Juan Pedro/Pavlo tegi kooki kõigile. Nii armas. Tõi meile ka, hea oli :).
Mannul pidi olema täna hommikul kell 10 intervjuu. Okei, kumbki meist äratust ei kuulnud ja tõusin natuke liiga hilja. Kuna teatavasti padjanägu on Mannul iga hommik peas, siis helistas, et "korteriga on probleeme ja kas oleks võimalik hiljem tulla". Sai hiljem. Kell 12 siis hoopis ja intervjuu kestis max 10 min. Polndki see tegelikult päris intervjuu, sest CV antakse alles edasi ülemustele ja nendega on siis näost näkku jutuajamine kui sobilikuks osutud. (Uuendus: miks hommikul äratust ei kuulnud, mõlemal olid äratused nullilähedaseks läinud:S heli peaaegu polnudki.)
Kuna Mannul oli hommikul 2 vaba tundi sest intervjuu lükkus edasi:D sis sai Juan Pedro/Pavloga juttu puhutud. Rääkisime maast ja ilmast, hommik sisustatud. Liisu magas ju hambad laiali.
Aga täna pakime siis kodinad kokku,et homme 11ks läind oleksime.
Subscribe to:
Posts (Atom)