Eile tähistasime Matti sünnipäeva pubis. Tegime mõned õlled ja osavamad mängisid piljardit. Hiljem voodisse ja tööpäeval andis kõvasti tunda, silmad vajusid iga tunni möödudes järjest rohkem kinni. Saime alguses oma lemmik tegevust teha - rohimist – ja ülejäänud päeva istutasime. Terve aja sadas udukat ja jube külm oli.

Lõuna ajal panustasime mu uute tossude vastupidavusele. Kevin pani välja, et max 2 nädalat. No elame näeme. Eelmised pidasid tõesti u nii kaua vastu põllul mütates :D

Janno rääkis, et mu väljanägemine on tõesõna aristokraatlik: alustades mu juustest ja lõpetades nahaga, mis pidi sama valge olema kui kanasitt.

Peale lõunat hakkas padukat sadama, mõtlesime et saame koju.. Boss ütles aga et neil office juures ei saja et tehke aga edasi. Nii me siis olimegi seal – läbimärjad ja külmunud – ning istutasime edasi. Kui see suutis närvirakke kulutada juba piisavalt, siis omaltpoolt lisas minu ja Anni tiimis olev pilukas Min veel pinget juurde. Muidu pilud ju kõvad tööloomad, a tema laisk ja samahästi võiks ta meie kõrval niisama suitsu tõmmata ja pealt vaadata, saame taimed ise ka aukudesse visatud. Jõudu vähe poisil, vaja suruda rohkem.

Aga muidu üle 10h jälle töötunde kirjas ja päev edukalt üle elatud. Jõulud kuskil Stanthorpest eemal tahan veeta, siis tuleb vaeva näha.