Janno auto on nüüd väidetavalt ka korras. 1500$ ja sidur,käigukast vahetatud. Aga teada on asi, et meiega juhtub alati midagi niiet ootan huviga mis sellest masinast saab. Ehk proovin isegi sõita, aga juba see on ohtlik teave. Vastupidine liiklus ajab mu pea ilmselgelt segaseks.
Mütsi ostsin omale lõpuks. Peale 13 nädalat töötamist ja päikese käes olemist, lõpuks. Aga vähemalt viimane nädal olin kaetud.
Itaallased on ka meie heast seltskonnast lahkunud, millest on muidugi äärmiselt kahju, sest kellegi üle pole naerda nüüd. Paar päeva enne lahkumist tuli välja köögi kaamera pealt, et Alex oli tund aega sakslaste sööke-jooke tarbinud. Selle peale, kui küsima mindi et miks nii tegid, öeldi vastu et keegi varastas mu tööpüksid ära ja lähme nüüd kontrollime teie karavane et äkki te võtsite. Kesse tahaks tema tööpükse?! Janno müslibatoonid kadusid juba kuu aega tagasi müstiliselt tema töökotist, niiet ei imesta et ka need nemad olid. Muidu nad läksid Perthi vist. Ei tea mis tegema hakkavad seal, otsivad elu mõtet äkki.
Viimased 2 tööpäeva olid üllatavalt kerged. Kas asi oli siis selles, et juba lõpp nii lähedal. Ei tea. Lõpetasime ka muidugi oodatust varem mõlemad päevad. 12st ja viimane tööpäev juba kell 10.
lunch
Viimasel päeval tuli lõpp nii kiirelt, et ainus mis öelda oskasin oli et ma oma lõunat ei saagi süüa või. Pille hakkas suurest õnnest peaaegu nutma, et koju saab. Anni oli ka endast väljas natuke, et no kuidas nii vara:D Aga vähemalt sai oma motikasõidu tehtud. Pidi olema üks elu lahedamaid kogemusi. Ei tea, ei julgend proovida:D Olen veel liiga väike, et oma noor elu Austraaliasse jätta:D.
nepaallased
Max,Anni,Fabi,Birgit
nägemist tööriided!
Janno sünnipäeva tähistamine
bossud
No comments:
Post a Comment